Maanteemuuseumi blogi

Ennevanasti võimaldas pakaseline talv luua kandvaid otsesihte üle mere ja järvede, kuid loodusstiihia võib ootamatult kord loodud võimalused ka kärmelt tagasi võtta. Fotol on näha rüsijää tekitatud purustusi, jää- ja lumevalle Väikese väina tammteel 1938. aasta veebruaris.

Kevadise sulaga hakkab jää liikuma ja tekkivad lõhed annavad järjest enam märku sesoonse liikumistee peatsest lõppemisest. Fotol on näha Suure väina jääteel puitlaudisest sillet üle jäälõhe, mis on markeeritud liikleja jaoks kadakaritvadega.

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Fotole on püütud liiklus jääteel ja parvlaevaühendus Muhu ja mandri vahel eelmise sajandi lõpust. Vanasti tähendas väinade kinnikülmumine mandri ja saarte vahel olulist liiklushooaega. Üle jää liikusid vaenuväed, voorid ja tehti kaugemaid vajalikke käike.

Viimati avati kõik Eesti 7 ametlikku jäätrassi liikluseks 2011. aastal. Sel aastal on jääoludest lähtuvalt olnud võimalik avada vaid Laaksaare–Piirissaare jäätee.
Fotol autoliiklus Virtsu–Kuivastu jääteel 1980. aastatel.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Asjata, sest sellel pildil pole mingi harju keskmine asfalt! Käib kõige nõudlikuma ehk lennuvälja teekatte paigaldus 1982. aastal – keset suvekuuma (olgu kiidetud see tutvus, mis võimaldas need jäätisekohviku päevavarjud hankida) käib aurav töö Tallinnas, Ülemistel.

Neljapäeval, 12. juunil 1885. aastal saabus Arensburgi Loode sadamasse Lydia Emilie Florentine Michelson. Kunagise tulelaeva, nüüdse kadettide õppelaeva Olaf pardal sai sõjaväearsti proua Kroonlinnast mudaravilasse sõita tasuta, mis oli ilmselt mõjuv põhjus reisivaev üldse ette võtta.

See ajaloo voogudes teel olev raudruun internetiavarustest sissevehitud fotol näib saabuvat tõeliselt imedemaalt.
Tervitame kõiki lähemaid ja kaugemaid sõpru transpordialal! Liikuvalt ühise helge tuleviku poole!

Ei saa mitte jagamata jätta Eesti Rahvaluule Arhiivi fotot, mis ka maanteemuuseumis südame kiiremini põksuma paneb.

Sõitsid saanid, sõitsid reed...
Enam nii ei kulge me,
ole hoolas taliteel!

Tore foto täpselt saja aasta tagusest pulmarongist.

Foto: Eesti Rahvaluule Arhiiv

Kui 1930. aastatel hoogustus linnadevaheline bussiliiklus, tekkis senisest suurem vajadus teede talviseks lahtihoidmiseks. Et autosid ja sahkasid oli veel vähe, rakendati tähtsamate maanteede kaitsel lumeväravaid.