Maanteemuuseumi blogi

Tegemist on esimese Eestis projekteeritud ja ehitatud iseliikuva autogreideriga, mis valmis insener Arnold Volbergi (1900-1967) käe all. Oma looja järgi nime saanud teehöövli V-1 baasiks olid veoauto GAZ-AA agregaadid. Selliseid teetöömasinaid ei olnud ka toonases Nõukogude Liidus ühtegi. Masinat toodeti kõigest 122 tükki enne kui uuemad mudelid peale tulid, ning teadaolevalt pole ühes tükis tänaseni säilinud ühtegi. Olemas on vaid hulgaliselt fotosid, originaaljoonised, mootor, käigukast, esi- ja tagasild.

Erinevaid teehöövleid on Eestis valmistatud ja teedel sõitmas nähtud juba 1920ndatel, aga need olid mujal projekteeritud – näiteks rootslaste Bitvargenid, mida ka 1926. aastal Ilmarise tehases tootma hakati. Eesti teede jaoks oluliselt paremad tundusid mõni aasta hiljem selles samas tehases ameeriklaste projekti järgi toodetud Caterpillarid.

„Selle projekti juures saavad kokku kogemused ja uudishimu, minevik vanade käsitsi tehtud jooniste ja olevik nende samade jooniste 3D mudeldamise näol,“ ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Meid kõiki köidab paljutähenduslik eesmärk – taastada täielikult Eesti teedeehituse märgiline verstapost,“  lisas ta tunnustades koostööd nii kutsehariduskeskuse kui teenekate teedeehitusveteranidega – Raimo Undi ja Tõnis Pappeliga.

Kolmeks aastaks planeeritud koostööprojekti suuremad tööd algavad Järvamaa Kutsehariduskeskuses (JKHK) sügisel, kui masinat hakkavad kokku panema tulevased teetöömasinate juhid ja teetöölised.  „Tänapäeva noored on nii innukad ja innustavad, et nad tahavad peale tundegi tööd jätkata“ täiendas koolipoolset eesmärki JKHK kutseõpetaja Reimo Ilves.

V-1 valmimisel lisandub teehöövel Eesti Maanteemuuseumi teedemasinate kogusse kui oluline suunanäitaja Eesti masinaehituse ja teedeehituse ajaloos.

Praegu ootab maanteemuuseum igasuguseid infokilde ja andmeid võimalike V-1 originaalosade kohta.

Lisainfo:
Rain Rikas
Peavarahoidja
Eesti Maanteemuuseum
E-post: rain.rikas@mnt.ee
Tel: 53420102