Teede lagunemise aeg
Kevad on läbi aegade olnud teedelagunemise aeg. Pildigalerii pakub valitud vaateid 20. sajandi „põhjatutele“ teeoludele Eesti Maanteemuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi kogudest. Ehk annab see lohutust, et vanasti oli kõik palju halvemini.
Maal on inimesed üsna ahastuses. Ei saa kodust välja, et asju õiendada. Põhjuseks on põhjatud teed. Seesama häda kordub igal kevadel ja sügisel. Läbikäimise-teede seisu järele võib juba kaugelt vaadates üksiku maa ja rahva kultuura ja majanduslise arenemise seisukorra üle otsust teha. Mida kõrgem maa kultuura, seda paremas korras on teed. (Postimees, 9. november 1911)
Autod kevadvetest üleujutatud teel 1924. aasta paiku.
Hageri tee Kiisal tulvavee all 1925. aastal.
Silla–Vigala–Poti tee Läänemaal 1930. aasta novembris.
Tulvavee poolt 1931. aasta kevadel ärauhutud Laeva raudbetoonsild.
Teemeistrite ekskursioon Virumaal Sonda lähistel 1934. Kergeveoautole raiutakse rataste ette hagu, et vältida masina soisesse pinnasesse takerdumist.
Kruusateede kevadine näide 1930. aastatest. Ka peateed muutusid kohati läbimatuks. Rae puitsilla pealesõit Pärnu–Paide esimese klassi teel.
Jõgeva–Tartu maantee kevadine seisund 1950. aastatel.
Külmakerked teel. 1950. aastad.
Kevadised teeolud Jõgevamaal 1955. aastal.
Teeolud 1955. aasta kevadel. Roomiktraktori DT-54 slepis on sõiduauto GAZ-20.
Tartu–Jõgeva maantee kevadise teedelagunemise aegu 1955. aastal Tabivere asulas.
Veokid poris. Teeolud Tapa–Rakvere maanteel Udriku lähistel 1955. aastal.
