Verstapostid: Maanteemuuseum 25

Fotograafilisi noppeid veerandsajandi jooksul korjunud muuseumi tegemistest, sündmustest ja inimestest. Kahtkümmend viit aastat muuseumi tegemisi iseloomustab hästi sellega ühes rütmis elav kurviline postitee oma tõusude, languste ja kihististega. Valitud stopp-kaadrid läbitud teelt tõestavad, et muuseumi sõit on olnud hoogne ja uljas, kuid samas ka kontrollitult ohutu. Näitusel on valik hetki tahavaatepeeglist, samas kui ees terendab juba uus märk – 30.

Kuigi juhtivate teedemeeste eestvedamisel lepiti muuseumi asutamises Varbusel kokku juba 2000. aastal Põlvas, ei õnnestunud sellest kohtumisest ajaloolisi ülesvõtteid leida. Muuseumi asja aeti siiski edasi ja sellele fotole on püütud muuseumi rajajate kohtumine Põlvamaal aasta hiljem. Paremalt: Aarne Kann (AS Restauraatorprojekt), Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv), Marge Rennit (Tartu Linnamuuseum), Aadu Lass (Maanteeamet), võõrustajad Eela ja Arvo Jää ning Enno Vahter (Maanteeamet).

Põline lõunaeestlane Rain Rikas on jõudnud jahisaagiga Varbusele, et see arvele võtta ja panna alus muuseumi eksistentsiaalsele baasile – kogudele. Aasta oli siis 2002.

Aeg on jagada esimesi töövilju. 2005. aasta juunis avati postijaama hoones püsiekspositsioon “Tee ajalugu!”. Sel puhul valmistub muuseumijuht Marge Rennit mehhaanik Gaute Kivistiku valvsa pilgu all jagama rahvale vaimutoidule lisaks ka kosutavat torti.

2007. aasta talvel on postijaama ette rivistatud maanteemuuseumi kollektiiv. Esireas (paremalt): Marge Rennit, Tuuli Tubin, Sirje Tammsalu, Inna Rikas ja Leander Liivamägi. Tagareas: Rain Rikas, Peeter Uibo, Peeter Koskel ja Mairo Rääsk.

Käes on teeaeg! 2010. aasta suvel avatud väliekspositsiooni “Teeaeg” on sisenenud esimesed külalised. Nagu näha, alustasid tollased külastajad oma rännakut pakksillutisel.

2010. aasta suvi. Äsja avati väliekspositsioon “Teeaeg”. Selle juurde kuuluvad muuseumi oma hobused Kipper ja Pippin, uhke postitõld ning ajastutruudes kostüümides töötajad. Fotosilm on tabanud hetke, kui postijaama ülemaks kehastunud muuseumi juhataja Mairo Rääsk aitab tõllast väljuda varahoidja Kaja Kerneril ja giidpedagoog Neidi Ulstil.

Muuseumimeeskond on valmistumas sõiduks 2012. aasta turimimessile Tourest. Paremalt: Einari Jaanus, Rain Rikas, Mairo Rääsk, Kersti Liloson ja Peeter Uibo.

Kõiki meid on teed mööda toodud ja viidud. Väliekspositsiooni avamise järel said algaastatel selle lahutamatuks osaks ja täienduseks hooajanäitused. Pildile on jäädvustatud külaliseksponaadist rehepeksumasin 2013. aasta hooajanäituselt “Teed mööda toodud”.

Lavkabuss – rändkauplus, mis täidab muuseumipoe rolli, on rõõmustanud külastajaid alates 2014. aastast. Nii nagu omal ajal oli lavka saabumine maapiirkondades suursündmus ja oluline suhtlusvorm, toob ka muuseumikeskkonnas ratastel poe kontseptsioon esile nostalgiat ja loob võimalusi mälestuste jagamiseks. Kui aga letis juhtus olema lavkamutt Siiri Toomik, olid garanteeritud mitte ainult head ostud, vaid ka naer ja soojad emotsioonid.

Maanteede tulevikku juhib see, kes kontrollib minevikku ja kelle käes on õige võti! Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ja muuseumi juhataja Kadri Valner püsinäituse “Head teed!” avamisel 1. mail 2016.

Liiklusohutus ja -kasvatus on olnud algusest peale maanteemuuseumi missiooni üheks nurgakiviks. Et lapsed on meie tuleviku pandiks ja lootuseks, siis korraldati 2016. aastal muuseumis esimene laste liikluskonverents, mis on sealt alates jäänud muuseumi ürituste iga-aastasesse kavva. Paremal suunab õpilasi õigele teele ürituse idee autor ja peakorraldaja Triinu Õispuu.

2019. aastal suvel valmis kauaoodatud uus masinahall ja selle ekspositsioon pealkirjaga “Masinate valitsemine”. Masinahalli avas kollase teerulliga rahvale muuseumi restauraator Üllar Meho, kes valitses oma sõiduriista kindlakäeliselt.

Maanteemuuseumi kaubamärgiks on aastate vältel saanud suvised publikuüritused ja perepäevad. 2020. aastal lõi publikurekordeid automargi VAZ/Lada 50. sünnipäev. Üritus kaasas retroauto huviliste arvukat kogukonda ja võitis muuseumi aastaauhinna Muuseumirott. Foto: Kaarel Tigas

2024. aastal hingas muuseum ühes rütmis Euroopa kultuuripealinn Tartuga. Kevadel avati pikalt ettevalmistatud ja oodatud näitus “Peedist Pesumasin. Leidlikkus teel”, mis rääkis ära kõik sovetiaja inimeste ellujäämisnipid teedel ja tänavatel. Punase loosungi tagant kõneleb sellest, kuidas kõik teostus, külaliskuraator Rael Artel. Selja tagant kontrollivad teda usalduslikult kultuuripealinna pealik Kuldar Leis ja muuseumijuht Rita Valge. Foto: Karli Saul