Muuseumi lugu

Eesti Maanteemuuseum asub Põlvamaal Varbuse külas, endises Varbuse postijaama kompleksis, ning on Kliimaministeeriumi haldusalas tegutseva Transpordiameti struktuuriüksus. Muuseum avati külastajatele 2005. aastal ning selle eesmärgiks on Eesti teepärandi, tee-ehituse ja liiklemise ajaloo kogumine, säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Pea kümnel hektaril asuva maanteemuuseumi kogudesse kuulub enam kui 43 000 museaali, sh ka Ida-Euroopa suurim teehöövlite kollektsioon.

Eesti Maanteemuuseum jaguneb tinglikult kaheks osaks – teine teisel pool ajaloolist Postiteed. Ekspositsiooni loomine sai alguse kõige paremini säilinud hobupostijaama kompleksist Eestis, mille vanust on täna ligi 160 aastat. Siin avati 2005. aastal esimene püsinäitus „Tee ajalugu“, mis jutustas loo Eestimaa teede ajaloost ning liikumisviiside arengust muinasajast tänapäevani. Näitus pälvis Eesti muuseumite kõrgeima tunnustuse, Muuseumirott 2006 tiitli. 

2010. aastal valmis maanteemuuseumi "Teeaeg" – innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond, ajalooline teeruum, laste liikluslinnak ning esinduslik tee-ehitusmasinate väljapanek. Tänaseks on see veelgi laienenud ja suveperioodil on külastajad teretulnud ka väikesesse masinahalli ehk avatud hoidlasse, kus troonivad parimad näited Eesti masinaehitajatelt ning tutvustatakse Eesti ühistranspordi kujunemise lugu.

2019. aasta suvest on avatud maanteemuuseumi näitusehoone. 1500 m² suurusel pinnal paiknevas ekspositsioonis "Masinate valitsemine" on välja pandud Eestimaa teid ehitanud võimsad masinad kuni aastani 1985, nende seas ka Bitvargen - 1926. aastal Rootsist Eestisse jõudnud esimene iseliikuv teehöövel Samuti mõtestab väljapanek lahti autokasutuspraktikaid aastatel 1920-2000, rääkides, kuidas on autost kui luksusesemest saanud tänapäevane tarbevahend. Näituse ülesehitus keskendub kolmele suurele valdkonnale: autokultuuri, teemasinate ja liikluskasvatuse ekspositsioonile, mille kaudu saab külastaja tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede ja liikluse ajaloole