PEATA KANANA LIIKLUSKEERISES – liiklusohutuse teavitustöö sünd
Ühiskondlikes kriisides on alati olnud oluline roll inimeste süsteemsel teavitamisel nende elu ja tervisega seotud riskidest ja ohtudest. 20. sajandi alguse kiire autostumine Ameerika ja Lääne-Euroopa suurlinnades tõi kaasa inimohvrite plahvatusliku kasvu liikluses. Eestis toimusid need arengud märksa aeglasemalt, kuid kaugeltki mitte ohvriteta. Aja jooksul on inimeste taju ja meeled harjunud uue kiirusliku maailmaga. Oluline roll neis arenguis on olnud teavitus- ja selgitustööl, mida Maanteeametis ja selle eelkäijates ning Politseis on naised ja mehed teinud nüüd juba peaaegu sajandi vältel. Sellele põlvkondade-ülese töö algusaegadesse teeb tagasivaate Eesti Maanteemuuseumi diginäitus.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üheks osapooleks oli auto, leidis aset 1896. aastal Londoni tänaval. Autotranspordi alguskümnendid kujunesid veristeks – ei inimesed, veoloomad ega taristu polnud liikluse kiireks motoriseerimiseks ettevalmistatud. Autoliikluse eduloo üheks tasakaalustavaks teguriks on olnud järjepidev ohutusalane teavitustöö. Eestis astuti esimesed sammud sellel alal 1938. aastal, mil Maanteede Talituse (tänase Maanteeameti eelkäija) eestvedamisel korraldati esimene ülemaaline liiklusnädal. Pakume valikut vanadest teavitusmaterjalidest, mis mõjuvad üsna ajakohaselt ka tänasel päeval. (Foto: Eesti Maanteemuuseum).
Esimene üleriiklik liiklusnädal peeti 1938. aasta mais. Nädala raames toimusid demonstratsiooid ja näitused, jagati tuhandeid teavitava sisuga trükiseid. Aasta hiljem toimunud teise nädala raames liiklesid Tallinnas Vabaduse platsil „peata kanaks“ kostümeeritud Estonia teatri näitlejad, juhtides tähelepanu olulisematele väärnähetele ja vigadele liikluskäitumises. Siit tulenes ka üks tollase nädala deviis: ära liikle nagu peata kana! (Allikas: Päevaleht, 14. mai 1939).
Esimeste liiklusnädalate raames tõhustati liikluskontrolli ja koostöös autoomanikega korraldati Tallinnas demonstratiivne autoparaad ehk korso. Teiste hulgas sõitis ühes automobiilis kaasa ka suur viinapudel, juhtimaks tähelepanu juba siis väga levinud roolijoodiklusele (Allikas: Suomen Sosialidemokraatti, 24. mai 1939).
1938. aastal sai Eesti liikluses surma 96 ja vigastada 583 inimest. Samal ajal osales Eesti liikluses 7000–8000 mootorsõidukit, ligi 200 000 jalgratast ja umbes sama palju hobuveokeid. Inimohvriga liiklusõnnetuste suur arv sundis Eesti riigi- ja omavalitsusvõime probleemiga tegelema. Üheks väljundiks oligi kodanike teavitamine ja harimine liiklusnädalate raames (Foto: Eesti Maanteemuuseum).
Üheks kiiremaks ja odavamaks liikumisviisiks kujunes 1930. aastate alguse autode vähesuse tingimustes inimeste vedu veoautodel. Ohutuse kaalutlustel hakkas riigivõim peagi piirama kaubasaatjate arvu autode kastis. Mitmetele lastega juhtunud rasketele õnnetusjuhtumitele viidates keelati 1934. aastal kooliekskursioonid lahtistel veoautodel. Fotol Tallinna Saksa gümnaasiumi tüdrukud ekskursioonil 1933 (Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv).
Maanteede Talituse poolt 1938. aasta liiklusnädalaks valmistatud teavitusplakatid (Allikas: Tallinna Linnaarhiiv).
Maanteede Talituse poolt 1938. aasta liiklusnädalaks valmistatud ühistranspordi teemalised teavitusplakatid (Allikas: Tallinna Linnaarhiiv).
Maanteede Talituse poolt 1938. aasta liiklusnädalaks valmistatud teavitusplakatid (Allikas: Tallinna Linnaarhiiv).
Maanteede Talituse poolt 1938. aasta liiklusnädalaks valmistatud teavitusplakat. Tähelepanu all on käitumine maantee ja raudtee ristumispunktis ehk raudteeohutus (Allikas: Tallinna Linnaarhiiv).
1939. aasta liiklusnädala teavitusvoldik. Tollase Eesti liikluses olid domineerivaks hobuveod, mistõttu oli oluline tagada mootor- ja hobusõidukite turvaline koostoimimine (Allikas: Eesti Maanteemuuseum).
1939. aasta liiklusnädala teavitusvoldik: Jõuvankrijuht – silmad lahti liiklemisel! 1930. aastate ohutuskampaaniate visuaalides nii Eestis kui mujal on iseloomulik surma ja vikatimehe sümbolite ja motiividega kodanike manitsemine või isegi hirmutamine (Allikas: erakogu).
Maanteede Talituse teavitusvoldik 1940. aastast: Ettevaatust liiklemisel! (Allikas: erakogu).
Liiklusnädala raames avaldati ajakirjanduses mitmesuguseid liiklusohtudest teavitavaid artikleid ja illustratsioone. Karikatuur ajalehest Tallinna Post, 18. mai 1939.
Sõidukijuhist tingitud õnnetuste põhjustest oli 1938. aastal Eestis suurima osatähtsusega purjusolek. Samal aastal esitas Maanteede Talitus ettepaneku võtta purjuspäi roolist tabatud sõidukijuhilt ära juhtimisõigus. Lehekülg sama aastal liiklusnädala puhul ilmunud sõidukijuhtidele mõeldud bukletist (Allikas: Tallinna Linnaarhiiv).
Esimene sõjajärgne liiklusnädal peeti Eestis 1958. aastal. Fotol hetk avariiliste autode näituselt Tallinnas 1963. aastal (Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv).
1960. aastatel olid eraisikute valdusse kuulunud mootorsõidukitest enamlevinud mootorrattad. Just uute ja kiirete Jawade levik tõi kaasa raskeid liiklusõnnetusi. 1967. aastal muudeti N. Liidus mootorratturitel kiivri kandmine kohustuslikuks (Foto: Eesti Maanteemuuseum).
Uute ja temperamentsete VAZ-seeria autode lisandumine liiklusse 1970. aastatel muutis vajalikuks uute piirangute ja nõuete kehtestamise liiklusohutuse huvides. 1975. aastast muutus kohustuslikuks turvavööde kinnitamine ja asulavälistel teedel kehtestati kiirusepiirang 90 km/h (Foto: Eesti Maanteemuuseum).
Üks paljudest: liiklusõnnetus Tartu–Kambja teeristil 1981. aastal. Seekord ilma inimohvriteta (Foto: Eesti Rahva Muuseum).
Teavitusplakat 1970. aastatest (Allikas: Erakogu).
Teavitusplakat 1980. aastatest (Allikas: Eesti Maanteemuuseum).