Teed karavanide lummuses | Maanteemuuseum

Karavaniga reisimine on omamoodi elustiil, mis kujunenud vabaduse ja eneseteostuse sümboliks. Ratastel maja annab võimaluse ületada piire – nii geograafilisi kui sotsiaalseid, ilma „kodust“ lahkumata. Ratastel reisija elustiili iseloomustab avatus, loodusearmastus, seiklushimu ja vankumatu vastupanuvaim – samuti kohtumised – uutes paikades, uute inimestega.

Esimesed ratastel majad ilmusid teedele 19. sajandi lõpus Inglismaal, pakkudes uut ja põnevat viisi vaba aja veetmiseks. Idee kogus kiiresti populaarsust. Juba 1930. aastatel algas massidele suunatud haagissuvilate tootmine. Eestisse jõudsid matkaautod 1960. aastatel. Huviliste arv kasvas kiiresti ja on jätkuvalt tõusutrendis. 31.10.2024 seisuga on Eesti Karavani Klubil 1071 liiget ja elamuna registreeritud masinaid 7784.

Esimene haagissuvila: 19. sajandi lõpus lasi inglise rännumees, leiutaja ja kirglik loodusesõber Dr. William Gordon Stables ehitada ratastel elamu, et nautida väljasõite loodusesse. Hoburakendina loodud elamu esimene pikem teekond oli 2100 kilomeetrit Inglismaalt Šotimaale 1885. aastal. "Wandereri” nime kandnud sõidukit võib pidada esimeseks turismivaguniks, mis mõeldud eeskätt puhkusereisideks. Vabaajasõiduk sai silmapaistva tähelepanu osaliseks ja tekitas sedavõrd suurt huvi, et Inglismaal asutati Karavani Klubi aastal 1907.
Foto: First ever caravan recognised by engineering body - Practical Caravan (28.10.2024)

Ratastel matkamaja massidesse: Ameerika Ühendriikides valmis 1910. aastal esimene motoriseeritud matkaauto, Pierce-Arrow autotehases. Uuenduslik sõiduk tekitas laiema publiku seas suurt huvi, sest see tähendas paindlikumat reisimisvõimalust kui kunagi varem.
Foto: Visandus ChatGBT

20. sajandi esimestel kümnenditel, esmalt Inglismaal, siis juba USAs, alustati haagissuvila tootmisega laiemale publikule. Nõudlus haagissuvilatele kasvas, mis mõjutas tootlusvajadust. Ajaga muutusid karavanid kättesaadavaks pea kõigile soovijatele. Ratastel matkamine ja teel olemine muutus populaarseks elustiilivalikuks.
Foto: Historic First Airstream Clipper Model Now on Display at the Airstream Heritage Center - Airstream (29.10.2024)

Eesti esimesed: Esimesed haagissuvilad ilmusid Eesti teedele 1960. aastatel, mil raudse eesriide tagat jõudsid uudshimulike käte vahele värvilised autoajakirjad, milles ilutsesid ratastel suvemajad, “matkamökkid”. Liiklusregistri andemetel regitsreeriti Eestis eismene haagissuvila Digue 340 2E 1964. aastal. 1980. aasta lõpuks oli Eestis 11 registreeritud matkasuvilat, millest kaks olid valmistatud kodustes tingimustes. Huvi matkasuvilate vastu on olnud Eestis püsivalt kasvav. 2024. aasta juunis oli elamuna registreeritud 7616 masinat.
Foto: Erakogu

Prototüüp “Solaris”: Eestlastel oli oluline roll ka katsetes käivitada Nõukogude Liidus riiklik haagissuvilate tootmine. ARS-i kunsttööstuskombinaadi noored disainerid Matti Õunapuu (sünd 1945) ja Jüri Uppin (sünd 1939) töötasid välja prototüübi „Solaris”, mille tootmisest huvitus Tupolevi lennukitehas. Sel puhul oli tegemist juba seeriatootmiseks projekteeritud karavaniga, mis polnud enam käsitöönduslik haagiselamu. Pärast prototüübi esitlemist Moskvas toimunud rahvamajanduse saavutuste näitusel laekus üle 20 000 tellimuse. Vankuva plaanimajanduse tingimustes ei õnnestunud masstootmise alustamiseks siiski luba Saada.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Haagistelk “Skif”: Nõukogude riiklik plaanimajandus jõudis seitsmekümnendatel haagistelgi „Skif“ tootmiseni. Tugevate seinte, pehme aseme ja käimlaga ratassuvila jäi nõukogude majandusmudeli jaoks püüdmatuks. Pakkumise puudumisel pidid selliste mugavuste nõudlejad oma haagissuvilad ise valmis ehitama.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Iseehitatud haagissuvilad: Haagissuvilate iseehitamise kõrgaeg jääb 1980. aastatesse. Haagissuvilad ehitati parasjagu kättesaadavast materjalist. Võib isegi eristada tol ajal enam levinud Põhja- ja Lõuna-Eestile iseloomulikke haagiselamu tüüpe. Kui põhjapool ehitati matkamaja enamasti vineerist ja puitkarkassile, siis Lõuna-Eestis kalduti eelistama peamiselt alumiiniumsõrestikku ja plekki.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Perekond Salo haagisuvila: 1983. aastal klubi „Karavan“ liikme Toomas Salo (1939–2011) ehitatud kompaktne piduritega haagissuvila (tühimass 600 kg) on uskumatult funktsionaalne ja sisukas. Siia mahub kraanikausiga pesemisnurk, köök gaasipliidi, külmiku ja valamuga; lisaks kaks magamisaset, mida saab muuta laudadeks ning mitmed sisseehitatud panipaigad ja kapid. Arvukad kokkutulekute kleepsud haagise uksel annavad tunnistust pikaajalisest kasutusest. Suvila osales alates klubi algusaegadest paljudel klubi üritustel ja väljasõitudel kuni 2005. aastani.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Karavanistide klubiline liikumine Eestis: Eraautode arvu kasvades, kasvas ka automatkajate arv. Omavaheliseks infovahetuseks asutati 31.10.1981 aastal klubi “Autom” juurde matkaautohuvilisi koondav klubi “Karavan”. Juba esimesel üldkogul oli pea 28 huvilist, kes soovisid haagissuvila isetegemisest rohkem teada saada. Klubi liikmetele oli oluline ka rahvusvahelisus. Klubi karavan on F.I.C.C (Federation Internationale de Camping et de Caravanning) liige. 1997. aastast tegutsetakse juba MTÜ “Klubi Eesti Karavanina”.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Kokkutulek: Esimene karavanistide kohtumine toimus “Automi” kokkutulekul 1981. aastal Värskas. Kohal oli 3 haagissuvilat. Juba aasta hiljem, 1982. aastal, toimus klubi „Karavan“ iseseisev kokkutulek Tamme poldril. Kohtumisele osales 12 haagist. Suvistest kohtumistest on saanud kestlik traditsioon.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Veerevsuvilate suvised kokkuveeremised muutusid nii populaarseks, et meelitasid ligi ka osalejaid oli Moskvast ja Leningradist. Kokkutulekute kumu levis ka üle Soome lahe.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Kokkutulek 29. „Klubi Eesti Karavan“ tegutseb tänagi aktiivselt, pakkudes klubiliikmetele kultuurilist vaheldust ja korraldades lustakaid kohtumisi. 2024. aasta suvel kohtuti Treski Küüni õuel juba 29. korda. Kohale jõudsid ka vanemad isevalmistatud haagised. Kohtumisest kujunes läbi aegade Baltimaade arvukama oslejaskonnaga üritus (405 karavani). Lisaks Eestile oli osalejaid Leedust, Soomest, Lätist ja isegi Saksamaalt.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Karavanidega üle piiri: Esimesed Eesti karavanistid Saksa DV-s, 1988.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Slovakia Tatrates, 2022.
Foto: Kaur Treimann

Karavan “Väle Kumm” Horvaatias, 2021.
Foto: Tiina Laugus

Matkaauto Riias, 2022.
Foto: Liisi Laanemäe

Põhjapolaarjoonel Soomes, 2019.
Foto: Aune Kotka

Saaremaal, Kaasiku, 2022.
Foto: Annely Janis