Ilmunud on Eesti Maanteemuuseumi artiklikogumik “Ratsaradadest raudruunani. Uurimusi hobuajastu teedest ja liikuvusest”

Eesti alal toetus transport 20. sajandi keskpaigani hobujõule. Seepärast räägitakse ka hobuajastust. Lisaks transpordile tugines hobuste veojõule ka põllumajandus, sõjandus ja paljud teised eluvaldkonnad. Nii nagu auto vormis 20. sajandi ühiskonda, kujundas hobune varasema aja elukorraldust. Muinas- ja keskaegsetest olulisematest üle-eestilise tähtsusega taliteede trasside kujunemisloost ja nendega seotud hüpoteesidest kirjutab kogumiku avaartiklis Valdo Praust. Tõnu Raid tugineb Henriku kroonikale ja Taani hindamisraamatule, et taastada 13. sajandi alguse ristijate võimalikke teekondi Eestis ajaloolise aja koidikul. Lisaks annab T. Raid kogumikus ülevaate ka Liivimaa ja Euroopa vanematest teekaartidest. Seda, kui kiiresti oli võimalik kesk- ja varauusaegse Baltikumi teedel ratsakulleril liikuda ja teateid ühest punktist teise viia, rekonstrueerib ajaloodoktor Juhan Kreemi artikkel, mis tugineb Liivi ordu säilinud (kiir)kirjadele ja neil leiduvatele märgetele. Muinsuskaitse ekspert Sille Raidvere hindab kõrtse ja postijaamu oma uuringutele tuginedes arhitektuuripärandi vaatepunktist. 18. ja 19. sajandi reisikirjade temaatikat on põhjalikumalt uurinud üks maanteemuuseumi rajajaid ja selle esimene juhataja Marge Rennit. Tema artikkel selles kogumikus tutvustab reisimist Lääne-Euroopast Venemaale läbi Eesti alade 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel kahe reisimehe – Johann Bernoulli ja Augustus Bozzi Granville’i kirjelduste põhjal. Reisimist maanteedel ja raudteedel 19. sajandil ja 20.sajandi alguse oludes läbi kohalike baltisakslaste memuaaride refereerib professor Reet Bender.
Hobutranspordi ajaloo uurimis seisu nii meil kui mujal hindab kogumikus moderniseerumisest huvituv transpordiajaloolane Riho Paramonov.
Tallinna ülikooli doktorant Karl Hein käsitleb inimeste suhtumist hobusesse ja loomakaitseseltside tegevust 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse moderniseeruvas Eestis. Vabadussõja ajal toimunud hobuste mobiliseerimist ja nende hoolduseks loodud veterinaarteenistust tutvustab kogumikus Kadri Talviku artikkel. Tartu Ülikooli doktorant Tambet Muide üldistab naturaalkohustust – kohalike elanike tasustamata teetöödel osalemise sunnipikka ajajärku Eesti ajaloos ning jälgib selle praktikaid laiemas ühiskondlike arengute kontekstis. Kogumiku koostaja ja toimetaja, Eesti Maanteemuuseumi teadusjuht Andres Seene hindas, et “kuigi tegemist on artiklite kogumikuga, annavad autorite tekstid ja raamatu ülesehitus siiski üsna hea akadeemilise ülevaate kogu Eesti teede- ja liikuvusajaloo problemaatikast muinasajast 20. sajandini. Kogumiku teaduslikku taset ilmestab seegi, et autoriteks on teaduskraadiga või seda taotlevad õpetlased, õppejõud-eksperdid ja mäluasutuste töötajad. Raamat tugineb osaliselt aasta tagasi maanteemuuseumis peetud sama pealkirja kandnud konverentsi ettekannetele. Tegemist on sarja kolmanda raamatuga. Loodame, et sarjale tuleb järge ka edaspidi. Valdkondliku muuseumi jaoks võiks see olla üheks oluliseks kvaliteedi näitajaks.”
Raamat sisaldab hulgaliselt temaatilisi illustratsioone ja fotosid, millest enamik pärineb Eesti muuseumide kogudest.
Kogu sarja ja ka käesoleva kogumiku kujundas Tiina Viirelaid.
Raamat on saadaval Eesti Maanteemuuseumis ja Apollo raamatukauplustes.

Lisainfo:

Andres Seene
Eesti Maanteemuuseum
Teadus- ja näitustegevuste valdkonna juht
andres.seene@transpordiamet.ee
+372 5280692