Maanteemuuseumi blogi

Fromhold Kangro (1881–1932) oli tuntud Tartu ehitusinsener ja ettevõtja. Tema firma poolt on projekteeritud ja ehitatud Tartus, eriti Karlova linnaosas, mitmed majad. Lisaks sellele oli ta nii Tallinna kui Tartu bussiliinide käivitamisel 1922.

Saaremaa teedemehe Ilmar Sireli meenutuste kohaselt jäid kuni 1965. aastani talvised avariid enamasti autojuhi enese süüks, kes ei valinud teeoludele vastavat kiirust. Sellest ajast alates hakkasid järjest enam süüdlasteks jääma teedemehed, kui teelõik polnud liivatatud või soola-liivaga paljaks sulatatud.

1953. aastal sai Saare teedevalitsus Väikese väina tammtee puhastamiseks rootorlumesaha, mis puhastas lume teedelt valle jätmata. See ZIS-151 baasil Petroskois Oneega tehases valminud kahemootoriline tigurootor-lumepaiskur on täna eksponeeritud Eesti Maanteemuuseumi masinhallis.

2021. aastal vallandas Transpordiameti teadaanne, et enam ei ole otstarbekas suursaarte ja mandri vahele jääteid rajada, pahameelelaine meedias. Rahva emotsionaalsest reaktsioonist kumas suurt annust nostalgiat ja samas üpriski pinnapealseid teadmisi jääteede rajamise iseärasustest.

Ennevanasti võimaldas pakaseline talv luua kandvaid otsesihte üle mere ja järvede, kuid loodusstiihia võib ootamatult kord loodud võimalused ka kärmelt tagasi võtta. Fotol on näha rüsijää tekitatud purustusi, jää- ja lumevalle Väikese väina tammteel 1938. aasta veebruaris.

Kevadise sulaga hakkab jää liikuma ja tekkivad lõhed annavad järjest enam märku sesoonse liikumistee peatsest lõppemisest. Fotol on näha Suure väina jääteel puitlaudisest sillet üle jäälõhe, mis on markeeritud liikleja jaoks kadakaritvadega.

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Fotole on püütud liiklus jääteel ja parvlaevaühendus Muhu ja mandri vahel eelmise sajandi lõpust. Vanasti tähendas väinade kinnikülmumine mandri ja saarte vahel olulist liiklushooaega. Üle jää liikusid vaenuväed, voorid ja tehti kaugemaid vajalikke käike.

Viimati avati kõik Eesti 7 ametlikku jäätrassi liikluseks 2011. aastal. Sel aastal on jääoludest lähtuvalt olnud võimalik avada vaid Laaksaare–Piirissaare jäätee.
Fotol autoliiklus Virtsu–Kuivastu jääteel 1980. aastatel.
Foto: Eesti Maanteemuuseum

Asjata, sest sellel pildil pole mingi harju keskmine asfalt! Käib kõige nõudlikuma ehk lennuvälja teekatte paigaldus 1982. aastal – keset suvekuuma (olgu kiidetud see tutvus, mis võimaldas need jäätisekohviku päevavarjud hankida) käib aurav töö Tallinnas, Ülemistel.

Neljapäeval, 12. juunil 1885. aastal saabus Arensburgi Loode sadamasse Lydia Emilie Florentine Michelson. Kunagise tulelaeva, nüüdse kadettide õppelaeva Olaf pardal sai sõjaväearsti proua Kroonlinnast mudaravilasse sõita tasuta, mis oli ilmselt mõjuv põhjus reisivaev üldse ette võtta.