8. märtsil 2001 vastu võetud määrusega sätestati, et liikluskasvatus peab olema hariduse süsteemne osa, arvestama lapse vanust ja arengutaset ning sisaldama praktiliste oskuste ja hoiakute kujundamist. Määrust uuendati 2011. aastal, et viia liikluskasvatuse põhimõtted vastavusse muutunud liikluskeskkonna ja õppekavade arenguga.
Sajandivahetusel kasvas kiiresti sõidukite arv ja liikluskoormus ning lastega seotud õnnetuste statistika tekitas tõsist muret. Määruse eesmärk oli luua ühtne raamistik, mille alusel õpetada lastele turvalist käitumist liikluses nii lasteaias kui koolis.
Olulise põhimõttena rõhutati juba toona, et vastutus lapse liiklusohutuse eest ei ole üksnes koolil, vaid eelkõige lapsevanemal.
„Liikluskasvatus algab kodust. Laps õpib eeskuju kaudu ning tänane liikluskeskkond nõuab vanematelt teadlikku ja järjepidevat suunamist,“ ütles Mailis Mõttus, Eesti Maanteemuuseumi haridustöö ja projektide koordinaator.
Viimastel aastatel on lastega juhtunud liiklusõnnetuste arv kasvanud eeskätt 11–15-aastaste seas. Uute riskidena on lisandunud kergliikurid ja elektritõukerattad, mille kasutamine eeldab oskusi ja vastutust.
Laste liikluskasvatuse määruse 25. aastapäeva tähistamiseks toimub 8. märtsil 2026 Eesti Maanteemuuseumis liiklusohutuse perehommik, kuhu on oodatud pered koos lastega. Kaasa löövad Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Punane Rist.
Eesti Maanteemuuseumi üks põhiülesandeid on laste liikluskasvatuse ennetustöö. Perehommik on osa sellest järjepidevast tegevusest, mille eesmärk on toetada turvalise liiklemise teadmisi ja oskusi juba varases eas.
