Uue kodu leidnud buss kuulus nõukogude ajal Võru Kolhooside Ehituskontorile (Võru KEK), kus seda kasutati töötajate transportimiseks ehitusobjektidele. 1990. aastal sai sõiduk Tartu autoremonditehases uue kere ning 1990. aastate alguses jõudis buss erakätesse.
Bussi senine omanik, Vastseliina kinomehaanik ja tuletõrjuja Andrus Nedo ostis sõiduki enda meenutuste kohaselt 1992. aasta paiku 1500 krooni eest. Ta värvis bussi üle ning kasutas seda aastaid suvisteks väljasõitudeks laste ja töökaaslastega.
„Oli hea pikniku pidamisel vihmavari,“ meenutab Nedo. Tema sõnul jõudis bussiga vedada isegi koolilapsi võistlustele ning teha sõite Võru linnas.
Aja jooksul muutusid aga sõidukite tehnonõuded rangemaks ning kindlustuse ja tehnoülevaatuse kulud suuremaks. Nii jäi buss üha harvemini teedele ja veetis viimased aastad varju all seistes. Vaatamata aja jooksul tekkinud tehnilistele probleemidele on sõiduk säilinud ning tänu senise omaniku annetusele jõudnud nüüd Eesti Maanteemuuseumisse.
Tartus valmistatud buss täiendab Eesti transpordiajaloo lugu
TA-6 seeria bussid on oluline osa Eesti sõidukiehituse ajaloost. Tartus valmistatud bussid teenindasid omal ajal asutusi ja ettevõtteid ning olid tuttav vaatepilt ka Eesti teedel.
Muuseumisse jõudnud TA-6-1 annab võimaluse tutvustada lisaks kodumaisele sõidukiehitusele ka nõukogudeaegset töökorraldust ja asutuste transporti. Selle konkreetse bussi ajalugu on eriline just seetõttu, et teada on nii selle tööelu Võru KEKis kui ka hilisemad aastakümned erakätes.
Kolmas buss Eesti Maanteemuuseumis
TA-6-1 on Eesti Maanteemuuseumi kolmas buss, lisandudes juba muuseumis olevatele PAZ- ja Saurer-bussidele. Kolme eri tausta ja ajalooga bussi kõrvutamine annab võimaluse näha, kuidas on aja jooksul muutunud sõidukite ehitus, otstarve ja reisijateveo võimalused.
Esialgu jääb värskelt muuseumisse jõudnud TA-6-1 talvituma Väikesesse Masinahalli, kus huvilistel on võimalik sõidukiga ka lähemalt tutvuda. Juba kevadel suundub ajalooline buss põhjalikule restaureerimisele.
