Teise koha sai ideekavand „Läkitus“, mille autor on Motor OÜ ning kolmanda koha pälvis OÜ Lumia ja OÜ Pult töö „Teeline“.
Ideekonkursiga sooviti leida parimat ideed, et muuta muuseumi koduks oleva 19. sajandist pärineva Varbuse postijaama kompleks senisest atraktiivsemaks, ligipääsetavamaks, muuseumi vajadusi ja puudujääke paremini lahendavaks ning elamusi pakkuvaks külastuskeskuseks. Muuseum ootas loovaid ideid, et panna postijaama peahoone, seda ümbritsev hoov ja kõrvalhooned parimal viisil ühiskonda teenima. Ideekavandi aluseks seati postijaama hoonestu koos oma erilise arhitektuuri, asukoha ja ajalooga. Edukalt kavandilt eeldati pärandi väärtustamist, kuid samas pidi see julgustama leidma lahendusi, tõlgendusi ja kihistusi, mis aitaks 21. sajandi külastajal paremini mõista ja avastada hoonekompleksi algupärast tähendust.
Žürii liikmete hinnangul olid kõik auhinnalistele kohtadele jõudnud kolm tööd ühtlaselt tugeva professionaalse tasemega. Võidutöö puhul toodi esile julget ja eristuvat lähenemist. Esitatud on mängulised ja põnevad lahendused, mis on seostatud hästi ka kõrvalhoonetega. Hästi joonistub välja keskne idee, milles on seostatud mineviku ja tuleviku temaatikad, mis toetavad muuseumi missiooni. Žürii eesistuja ja maanteemuuseumi juhataja Rita Valge sõnul „oli žürii raske valiku ees, sest kõik tööd olid väga professionaalsed ja ühtlaselt tugeva tasemega. Pärast põhjalikku kaalumist langes kaalukauss traditsiooniliselt „turvaliste“ valikute asemel mängulise fantaasia, isikustatud tegelaskujude ja humoorika „nihestuse“ kasuks, mis loob hoonele lastesõbraliku identiteedi ja kinnistab peahoone teise korruse lastemuuseumi kontseptsiooni laienemist kogu hoonele.“
Konkursi auhinnafond oli 8000 eurot. Võistlusel anti välja kolm preemiat: esimene koht 4000 eurot, teine koht 3000 eurot ning kolmas koht 1000 eurot. Ideekonkursi võitja omandab õiguse lepingu sõlmimiseks tellijaga (Eesti Maanteemuuseum, Transpordiamet) sisukontseptsiooni, eskiisprojekti ja põhiprojekti vormistamiseks.
2001. aastal asutatud Eesti Maanteemuuseum asub Põlvamaal Varbuse külas Kanepi vallas. Algseks muuseumi koduks oligi 1863. aastal maakonnalinnu Tartut ja Võrut ühendava postitee äärde Liivimaa rüütelkonna poolt rajatud postijaama hoonestus. Seoses raudteede rajamise ja autoliikluse kiire arenguga algas 19.–20. sajandi vahetusel hobupostiliikluse hääbumine. 20. sajandi alguse revolutsioonide ja sõdadega postijaamade toimimine seiskus, kuid osa neist äratati vajadusest tulenevalt Eesti Vabariigi ajal 1920. aastatel veel korraks ellu. Rongi- ja autoliikluse arengud viisid Varbuse postijaama sulgemisotsuseni 1931. aastal. 1935. aastal koliti algselt Puskaru kõrtsis tegutsenud Kanepi teemeistrikeskus ümber Varbuse postijaama hoonetekompleksi, millest kasutati peahoonet ja talli. Postijaama kompleksi säilimisele ja restaureerimisele pani aluse Maanteeameti otsus, millega teemeistrikeskuse üleviimise järel Kanepisse, otsustati tühjaks jäänud kompleksi 2000. aastal rajada Eesti Maanteemuuseum. 2005. aastal avati peahoones külastajaile esimene püsinäitus. Teine püsinäitus valmis 2016. aastal ja 2024. aastal ajutine projektinäitus. Täna on postijaam Eesti Maanteemuuseumi külastusteekonna alguspunktiks, mida külastab igal aastal ligi 30 000 inimest. Muuseumi missiooniks on pakkuda harivat meelelahutust lastega peredele, tutvustades ja propageerides teede ja liikuvuse ajalugu ning turvalise ja üksteisega arvestava liikluskäitumise põhimõtteid.
Ideekonkursi töid hindasid Rita Valge (Eesti Maanteemuuseumi juhataja), Martin Lengi (Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor), Mariann Raisma (Tartu Ülikooli muuseumi direktor), Kaari Siemer (Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja), Karl Saks (Eesti Maanteemuuseumi arendusjuht), Liina Nurmine (Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht) ja Merily Marienhagen (Eesti Maanteemuuseumi kuraator).
